Köide XXV peatükk II
Lühikokkuvõte: peategelasele saab tulevik selgemaks.
Koht ja aeg: Eesti, tänapäev.
Veidi mõtlikult astub peategelane mööda libedat talvejääd. Kukkuda ei ole võimalik, sest refleksid ei luba. Kui ka jalg kaoks alt, tekiks uuesti hetke pärast tasakaal, see hetkeline ajend libastuma hakata tingib keha omaduse end uuesti sirgu ja otseks ajada. Sigaretipahvakust õhkub kargesse talveõhtusse veel üks hingetõmme, millest võib lugeda midagi naeratuse ja ohke vahepealset. Mõtted liiguvad ikka ainult ühes suunas, et mitte öelda - on seotud kindla naisisikuga.
Kas tõesti on võimas tiiger segaduses? Alles paar kuud tagasi oli ta kõrgeim egoist siinses urbanistlikus džunglis, allutades enda käppade alla saaki karjadest lähemalt ja kaugelt, tema vurrud tundsid mitmesuguseid sotsiaalseid võnkeid, nagu oleks tuul erinevaid lõhnaosakesi allatuult puhunud ning ainult sellest tingitud informatsiooni najal kõik meeled käima lükanud. Nende võngete tagajärjel teadis isakiskja täpselt stsenaariumi, mida džungel talle pakkus.
Ent ta teab ja kuuleb, et ta möirged on muutunud. Mitte tugevamaks ega nõrgemaks, vaid nendesse on tekkinud teistsugune varjund. Selline, mida ümbritsev kooslus tema käest veel kuulnud pole. See on varasemast sügavam ja täielikum, maagilisem ja idüllilisem.
Ta ei tunne end halvatuna, vaid hoopis teistmoodi elus, kõik jäsemed ja elu erinevad protsessid on võtnud enesestmõistetava tähenduse, ent samas detailidele tähelepanu pöörates on kogu instinktide kooslus muutunud teravamaks ja intrigeerivamaks. Eriti kui vaateväljas on see, kes tiigri möiret kuulnud on ning seda paralüüsina näiva poosiga ent ometi kartmatu naiivsusega analüüsida püüab.
Mida teha, kui sinu poole jookseb suur kiskja? Jookse talle kiiruga vastu ja tee end näiliselt sama suureks ja võimalusel tee ka korralikult häält. Selline käitumine ajab kiskja segadusse ning kõik rünnakuplaanid kaovad paariks momendiks, mis annab võimaluse esialgsel ohvrina tundujal väärikalt taanduda.
See näide annab antud juhul ka põhikarakteriga toimuvat mingil määral edasi. Ta on segaduses, et keegi suudab käituda selliste väärtuste põhjal, mida romantismiaegne kiskja peaaegu võimatuks pidas.
Veel üks sigaretipahv lendab õhku, suitsuots puhkeb meelega pihta saanuna sädemepilve ja kustub taas, valgustades korraks peategelase naerule tõmbunud nägu ja paljastatud kihvu. Edaspidi kehtivad lisaks džungliseadustele ka veel hoopis teistlaadi seadused.
MUUSIKANURK
Head eesti asja.
