Kollane proosa või prollane koosa?

Minultki küsiti, et kas ma ei tahaks muuta postitused tihedamaks ja reaalset elu kajastavamaks. Nii profiiti silmas pidades. Korraks rebis peast läbi mõte, et miks tõepoolest mitte. Kirjutades filtreerin endast läbi niikuinii ühiskonna valupunktid ja kui ümritsevat osavalt ühendada, võiksin muutuda järsult näiteks veebiajakirjanikuks. Ent siis lõi tõeline Mina seni arutlevale Minale põlvega näkku ja sülitas peale. Ei saa minust seda ühiskonna leiva-ja-tsirkuse peeglit. Tähendan üles täpselt seda, mida tahan, kuidas tahan ja millal tahan. Ropendan kui tahan, uurin kui tahan, pillun pori kui tahan ja pillan headust kui tahan. Kui läheb korda, siis on hästi. Kui ei, siis nägemist.

Üks hea mõttetera tänasesse päeva. Keegi meist ei saa tõeselt öelda, et tal ei ole midagi konkreetselt vaja, kui tal pole seda enne või hetkel olemas. Jutt käib peamiselt mittemateriaalsest – õnn, armastus, haridus, sõprus. Kuidas sa saad öelda, et sul pole haridust vaja? Omanda enne vajalik haridus ning kui sa siis veel tunned, et seda vaja ei ole, küsi riigilt raha tagasi. Nad annavad ka. Päriselt.

Isegi materiaalsuse peale saaks seda laiendada. Väida kasvõi pool elu, et raha pole vaja ning et õnn ei ole rahas ning siis, kui sulle keegi 100 miljonit pangaarvele kannab, anna see raha sama kergelt tagasi ja väida eelnevat uuesti. Teeksid seda ikkagi? Valevorst.

Minagi ei väida, et õnn on rahas. Kuid ma tean, et eriti meie generatsiooni väärtushinnagud on niivõrd manipuleeritavad, et mõnikord läheb süda läägeks nagu kisselli visatud mesi. Kahju on sellest, et me valetame endale pea igal võimalikul hetkel. Ehk teeme silmad ilusti lahti ja vaatame kogu materiaalsest jurast mööda. Kõik korraga, muidu ei ole sest kasu.

Hetkel kui viimast lõiku kirja panin, sõitis maja ette auto täis mingeid ametnikke. Ma loodan, et nad ei ole illuminaadid ning lubavad mul rahulikult oma blogi edasi pidada. Huvitav, nad tahavadki midagi minult, koputavad hetkel uksele. Las nad koputavad, ma ei pea nendega rääkima kui ei taha. Igaks juhuks võiks arvuti ära peita. Kurat, nad murravad vist sisse. Kui keegi leiab minu kirjutatu siis palun pan

Et kõhus kõditaks...

Mingil hetkel puutuvad unenäod ja reaalsus kokku. Ning ma ei räägi momendist, mil üles ärgatakse või magama minnakse.

Tahan ka.











In other news:

Linkin Park suure üllatajana uues kuues

Helde aeg
kord on mul heldelt aega
siis mu taevalaele
ootan ma teid
siis joome teed
ja laual muudki veel on

Praegu on aga saadamatu defitsiit nimega aeg halastamatult sõrmede vahelt libisemas. Mõnikord tahaksin juba osata paar dimensiooni/generatsiooni ettepoole vaadata, et näha aja tegelikku mõistet ning siis seda julmalt manipuleerida. Ent hetkel ei saa seda purki panna ega külmutada.

Emotsioonidele allumine on ühtaegu rahuldav ja kohutav. Tantsijad kui üks kõige rohkem emotsioonidest juhinduvaid inimgruppe teab ning väljendab seda ehk liigagi hästi. Minge vaadake uus Step Up 3D kinodes üle, erilist stoorilaini katarsist te sealt ei leia, ent tants ja sellega seonduv on võtnud veelkord uue ja huvitava kuju. Kui ainult rohkem inimesi seda hindaks...

Üks hea inimene küsis kunagi minu käest, et kas mul ei teki vahel sellist tunnet, et linn on osa minust, aga mina ei ole osa linnast. Ma jäin pead raputades selle üle järele mõtlema. Linn ei ole osa minust, küll aga mina tükike sellest. Ning mõtted veidi väiksema asustusega looduslikest kohtadest on säilinud.

Inimesi on kahte sorti. Need, kes on liiga kiiresti suureks kasvanud ja need, kes mitte kunagi suureks ei saa. Vahepealseid variante ei ole. Küsi nüüd endalt, kummal kaalukausil asud sina?


Imogen Heap - Hide And Seek

Imogen Heap - Hide And Seek (Enigma dubstep remix)

Imogen Heap - Hida And Seek (Mt Eden dubstep remix)

KUI SA EI OSKA kalibreerida inimestevaheliseid suhteid, no mida sa hing siis veel oskad.

Viimasel ajal on silma ja tähelepanu alla jäänud erinevad isiksused ja nende oskus minna sisse erinevatesse rollidesse, mida juba ammune NLP seadus meilt nõuab. Kuidas aga toimida nende puhul, kes seda niivõrd ei mõista?

Inimesed oskavad suhelda, selles pole kahtlust. Ent mille poolest erineb suhtlus erinevate osapoolte vahel? Halvasti kalibreerivad inimesed piirduvad ühe, äärmisel juhul pooleteist/kahe rolliga, arvates, et sellest piisab. Pean neid õnnetuid kurvastama. Otsige uut vastust.

Kallid mittemidagiütleva rollivalikuga sotsiaalsed väravavahid, olge nii head ja hinnake oma maailmapilt uuesti ümber, võttes vähem arvesse oma puuduliku minapildi kaitsmist ning hinnates tugevamalt teist erinevat, ehk isegi üleliia võõraks jäävat spirituaalsemat maailma.

Inimesed, palun hoolige nii endast kui üksteisest.

Aitäh!

Nõva jaanipäeva raport

Korras ja purgis. Kui aga igal aastal jaanipäeva üha paremini korraldada, kus on piir? Kõigi osalejate nägudest luges siis ja loeb siiani välja mõnusat jaaniaega Nõva rannas.

Kõige parem oli aga fakt, et päev varem ja päev hiljem olid ühesugused hallid, ent täpselt jaanipäevade (22, 23 ja 24) ajaks andis vanajumal kingituseks ilusa päikesepaiste. Äärepealt oleks oma lõivu hea tuju ja ürituse sujumise arvelt nõudnud geneka otsus tõrkuma hakata, kuid jällegi oli saatuse (loe: ühe taipliku rakverelase) sõrm mängus ning kõik loksus paika.

Aitäh korraldajatele ja osalejatele!