Artistlusest

On hea tõdeda, et artist ei ole tänapäeval enam väljasuremisohus. Kunagi ammusel kiviajal visati kiviga seda, kes omale vetikatest paruka pähe pani ja algelist laulu imiteerides imelikke häälitsusi tegi. Kreekas hakkas kujunema artistlusega raha teenimise valdkond - noored üliõpilased pingutet' keelpillide ja häälega, ent nende sihtgrupi raha tõmbasid kerge vaevaga endale lokkavad lõbunaised. Keskajal oli artist narr, kas siis kuningale või külale kuuluv tola, kes soovi korral trikke ja muid lõbusaid tegevusi läbi viis. Ent ometi sai keskaja lõpu poole akadeemilisest maailmavaatest ja mõnest valdavast friiklusest pea välja pista artistluskond. Pariis, kunstide meka, on praeguseks juba sajandeid elatanud kunstnikke, näitlejaid, kirjanikke ja muusikuid. Tänapäevalgi ei ole õnneks väga suurt probleemi artistluse nautimisega - keera raadio lahti ja kuula uuemat võimendatud nahktrummitümpsimist ja lüürade elektriseeritud versiooni taustast, peale laulmas sireenid, kes ise ei teagi, kas nad laulavad raha või kuulsuse pärast.

Pärsitud saab siiski aga noorte loovust artistiks saamisel. Vaata näiteks väikest last. Ta on oma ea kohta piisavalt loov, et tast võib saada ükskõik, mis eluvaldkonna liider. Meie aga paugume, et: "Ära laula nii kõvasti, mul jooksevad kõrvad juba s...vett," või et: "Varsti lähed kooli, seal õpitakse, seal enam nii palju ei joonistata ega laulda," mis on kahjuks ka tõsi.

Akadeemiline haridus tõmbab halli katte peale paljudele, kes loovust vajaksid. Mõned aga siiski lükkavad selja sirgu ning asuvad oma rada pidi loovuse suunas teele. Need, tavaliselt emotsionaalsemad inimesed, on paljude hinge jäänud pühendumusega, millega nad enda loovusel lennata lasevad. See jääb silma ning kõrva ja leiab akadeemikutes selle valusa noolehaava, mis nagu räägiks neile, millest nad ise ilma on jäänud.

Loovus on mõnikord efektiivsem ja rohkem rahuldust pakkuv kui intelligents. Ja siinkohal jooksis mõte kokku...

Minge ja vaadake-kuulake kontserte. Jälgige, kuidas armastatud artist, kel juhtuvad sõnad poole salmi ajal meelest minema, loeb sõnu maha rahva suudelt, kes temaga kaasa laulavad. Jälgige seda õnnelikku pilku, mis aplausi ajal silmanurgas särab. Kui ei sära, siis visake pudeliga...